Päeva alguses toimusid individuaalsed etteregistreerimisega nõustamised, kus nõu andsid Harjumaa ettevõtlus- ja arenduskeskuse (HEAK) ning Töötukassa esindajad. HEAKi ettevõtluskonsultandid pakkusid nõu kõigis ettevõtlustsüklites, töötukassa tööandjate konsultant ja mikroettevõtja nõustasid töövahenduse ning töötajate leidmise osas.
Ennelõunal toimusid ka temaatilised seminarid. Neist esimeses rääkis ettevõtluskonsultant, sertifitseeritud LEAN-konsultant, koolitaja, mentor ja ettevõtja Eduard Lauri targast tootlikkusest, kus fookuses on nii LEAN-metoodika kui ka tehisaru kasutus. Teine seminar, mida juhtisid rahandusministeeriumi esindajad Marika Taal ja Kristiina Bauer, keskendus ettevõtete kestlikkuse hindamisele.
Majanduskasv horisondil
Hiljem said osalejad valida kolme seminari vahel. Ühte viis läbi digiturunduse ekspert Katrin Vilimaa-Otsing, teemaks digiturundus ja tehisaru ettevõtja töölaual. Ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutuse ettevõtlusosakonna kliendihaldur Argo Suurkask rääkis teisel seminaril ettevõtjatele suunatud finantsinstrumentidest ja toetustest. Kolmanda seminari fookuses oli Viimsi heaoluaasta raames töötute ja tööandjate toetamine. Eesti Töötukassa tööandjate konsultant ja mikroettevõtja Gerli Toomla-Pähklemäe tutvustas töötuid ning tööandjaid toetavaid teenuseid. Abivallavanem Annika Vaikla andis aga ülevaate värskendatud Viimsi heaoluprofiilist.
Artiumi suures saalis tervitas kokkutulnuid vallavanem Illar Lemetti. Ta tuletas meelde, et eelmine aasta oli Viimsis ettevõtlusaasta. „Ettevõtluspäev toimub neljandat korda, sellest on saanud iga-aastane traditsioon. Kindlasti kavatseme jätkata ka kohalikele ettevõtjatele ja elanikele mõeldud ettevõtlusmessiga. Viimsi ettevõtlusgala, mis eelmisel aastal esmakordselt aset leidis, tuleb aga üle kahe aasta. See on valla poolne tähelepanu ja tunnustus ettevõtjatele,“ märkis Lemetti.
Eesti majanduse seisust ülevaate andnud Swedbanki Eesti filiaali peaökonomist Tõnu Mertsinal polnud majanduskasvu osas suuri rõõmusõnumeid tuua – esimesel poolaastal kasvas Eesti majandus vaid 0,1%. USA kaubanduspoliitika mõjutab maailma majandust, tugev euro dollari suhtes pidurdab euroala ettevõtete sisendhindade tõusu. Ettevõtete ja majapidamiste intressikoormus väheneb, Euriboril peaks olema ruumi langemiseks. Eesti kiire laenukasv peegeldab investeeringute suurenemist. Selle aasta 7 kuuga on uued laenud nii ettevõtluses kui eluasemete ostmiseks kasvanud aastases võrdluses üle 30 %.
Toiduainete jaemüük väheneb juba pikka aega. Töötleva tööstuse tootmismaht oli 18% allpool 2022.aasta tipptasemest. Eesti eksportijate hinnangul on nende konkurentsivõime välisturul nõrgenenud. Välisturistide panus majandusse küll kasvab, kuid on tagasivaates tublisti väiksem. Eestis on hinnad võrreldes meie lähiriikide ja kaubanduspartneritega enim tõusnud. Viimase nelja aastaga on brutopalk ja tarbijahinnad tõusnud sama palju. Palgakasv aga aeglustub. Poole inflatsioonist on tekitanud maksutõusud. Toidu kallinemine annab hinnatõusu suurima panuse. Hinnatõus on ka järgmisel aastal naabritest kiirem. Palgakasv aeglustub, ja tööjõukulude kasv ettevõtetes tuleb kasumlikkuse vähenemise hinnaga.
Prognoos on kokkuvõttes pigem mõõdukalt positiivne. Palgatulu järgmisel aastal kasvab ehk ostujõud paraneb, tarbimine suureneb, inflatsioon aeglustub. Majandus saab kiirema käigu.
AI ja digiturundus ettevõtja töölaual
Ettevõtluspäeva fookusesse tõusis digiturundus ja AI ettevõtja töös. Sel teemal räägiti erinevatest aspektidest nii töötubades kui ka hilisemas arutelus, kus digiturundusest ja tehisarust rääkisid UX-strateeg ja koolitaja Andres Kostiv, Loverte turundusjuht Kaisa Sakarias ning digiturunduse ekspert Katrin Vilimaa-Otsing. Arutelusid juhtis Liisu Lass.
Ettevõtjad jagasid oma kogemusi. Andres Kostiv tõi välja, et AI-d pimesi usaldada ei saa, vaid tuleb ikkagi väga täpselt teada, mida ja kuidas teha. Samas on AI abil võimalik analüüsida suuri andmehulki palju kiiremini kui varem. Siin võib olla suur abi tasulise Chat GPT deep researchist, mis teeb lühikese ajaga etteantud teemal bakatöö mõõtu uurimuse, lisades juurde ka kasutatud allikad.
Neile, kes küsivad, kuidas alustada digiturundusega, soovitas Kostiv kasutada Meta ADs manageri AI abimehi reklaamide loomisel ja paigutamisel, samuti Chat GPT abi oma veebi kasutajakogemuse auditi tegemiseks. Veed.io abil saab aga videotele eestikeelsed subtiitrid lisada.
Kaisa Sakariase sõnul lihtsustab AI igapäevatööd märgatavalt. Tema on leidnud palju abi nt Photoshop beta versioonist, mille abil saab genereerida fotosid ja tõsta ka pildi resolutsioone. Aga ainult AI loodud tekstile ja disainile ei saa ka panust teha, sest kuigi need on tehniliselt perfektsed, on need samas ka südameta ja emotsioonitud.
Ämbrid ettevõtluses võivad ette tulla aga täiesti ootamatutes kohtades. Näiteks võttis Loverte müüki uue nahahooldusbrändi Soomest ja hakkas seda Baltikumis turundama. Tehti kulutusi, aga müük ei edenenud, eriti Leedus. Siis selgus, et brändi nimel on leedu keeles halvakõlaline tähendus. Seda brändi nad enam ei müü.
Katrin Vilimaa- Otsing tunneb digiturunduse instrumente väga hästi ja eriti naudib ta AI häälkäsklust, millele näiteks saab käigupealt teada anda kokkulepitud koosoleku aja, mille AI siis kannab kalendrisse.
Katrin rõhutab, et alustaval ettevõtjal tuleks teada oma sihtgruppi ja oluline on analüütika ja mõõtmine, sellesse tasub süveneda. Inimesed kasutavad reklaamiblokeerijaid ja paljud ei nõustu ka küpsistega, mis teeb analüüsi keerulisemaks. Ta soovitas analüütika korda teha ja asjale strateegilisemalt vaadata. Lahendused, mis toovad edu ühele, ei pruugi aidata teisel juhul.
„AI aitab, aga aju peab endal olema,“ ütleb Katrin. „AI teeb vigu, ja ehkki luuakse agente, siis võimekat agenti veel pole, ikka on vaja inimest.“
Kasumlikkus kahaneb
Järgmises arutlusringis osalesid Meta Advisory ettevõtja ja valitsussuhete ekspert Andreas Kaju, Lumen hambakliiniku juhataja ja asutaja Merike Immato ning eri valdkondades äri teinud, praegune da Vinci restoranide ja mitmete teiste ettevõtete omanik Ando Raud .
Ando Raud meenutas oma ettevõtjaelust, et kütuseäri oli kõige stabiilsem. Ettevõtja peab aga igal ajal hakkama saama. Müüa saab, aga mis hinnaga? Marginaalid jäävad väikseks, sisendkulu on kasvanud, toorme hind ka tõuseb. Uue kasumlikusse leidmine on keeruline. Restoranis toidu hind tõuseb, aga seda ei saa lõpphinda panna, sest kui valmis roog on liiga kallis, siis inimene ei tule enam restorani. Palgad on toidusektoris kõige madalamad. Sektoril on hing kinni.
Merike Immato ütles, et hambaravis on kõige tähtsam usaldus. Siin on palgad tõusnud, nagu kogu meditsiinisektoris tervikuna, sest tegemist on kaua õppinud spetsialistidega. Aga samas on hambaraviettevõte ka tootmisettevõte, toodetakse tervist. Kulud on siingi suured, ostetakse sisse ühekordseid vahendeid, materjalide hinnad tõusid, neid ei saa enam kätte, tarned aeglustusid, vähenesid, ka kadusid. Mille arvelt areneda? „Me peame äriettevõttena kasumit tootma, aga praktiliselt püüame ots-otsaga kokku tulla. Tahame inimesi ja häid töötajaid, me peame neid hoidma,“ ütles Merike Immato. „Mida teha, et majandus paraneks? Tööd teha, muud ma ei oska, aga tahaks, et vähem oleks rumalust ja arrogantsust, see juba ka aitaks.“
Andreas Kaju sõnul oleme siirdemajandusest jõudmas kohta, kust on väga raske edasist arenguhüpet teha. „On oluline, et me teadvustaks endale seda olukorda. Kuidas me suudaks julgustada teadmispõhiseid investeeringuid? Kuidas tuua nt 300 miljoni tehase investeering Eestisse, see pole enam vaid õiguskeskkonna küsimus. Me peame kümne küünega võitlema, ja see vajab hoopis teistsugust lähenemist. Peame suutma tardumusest välja tulla ja kogu asja teistmoodi vaadata.“
Ando Raud näeb Viimsi puhul olulisena teenusmajanduse arengut. Selles valdkonnas ei maksaks karta konkurentsi, Viimsi inimesed jaksavad teenuseid osta. Tootmisega on teine lugu, üldplaneeringus tootmisalad on väiksed ja ei teki tõmbekeskust. Ka maa on kallis, logistika kehv - seega suurt tööstust Viimsisse ilmselt ei tule.
Kui moderaator palus rääkida ettevõtjatel oma ämbritest, millest õppida, siis Raud meenutas kunagist parketitootmisettevõtet. „Tahtsime maailma vallutada, võtsime suurelt ette, olime kõigil turgudel. Parkett oli ilus, kõver, looduslik, ja sellel kõnnib praegu nii mõnigi Euroopa peaminister ja Ameerika superstaar. Läksime ettevõttesse investorina, ja seal juhtus nii, et asutajaliikmetel polnud kapitali ja nende osalus muutus marginaalseks. Aga nemad olid tegelikult mootorid ja kui neil motivatsioon ära kadus, läkski asi allamäge. Ettevõtte asutajal on tähtis roll, tema põleb kõige heledama leegiga. Aga parkett oli ilus.“
Merike Immato pereettevõttes on seitse osalist. „Ämbritest ei saa rääkida, aga kogu aeg midagi juhtub. Ettevõtlus annab erilise vabaduse, juhid ennast ise. Aga meie teenus on selline, et kui ämbri teed, siis maksad kallilt. Investeeringuid on aga vaja teha.“
Andreas Kaju ütles, et ka tema oma valdkonna ämbritest rääkida ei saa. „Tahan öelda hoopis seda, et alati ei pea minema oma unistuse ja kire järgi nagu enesearengu koolitajad meid õpetavad. Mina näiteks unistasin restoranist, tegime vegan köögi ja võtsime tööle head inimesed, aga meie toit tuli paar eurot kallim kui konkurentidel. Pidasime umbes aasta vastu. Nii et alati pole vaja minna oma kire järgi. Tee seda, mis oskad, ja tee hästi. Kirg võib olla kusagil mujal.“
