Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Lindude gripp on väga nakkav ja ohustab nii kodu- kui metslinde. Nakatunud linnud eritavad viirust väljaheidete, sülje ja ninasekreediga. Viiruse eritumine võib alata juba esimestel päevadel pärast nakatumist.
Mida rohkem koguneb linde ühte kohta, seda suurem on tõenäosus haiguse levimiseks teisele linnule. Nüüd, kus rändlinnud hakkavad tagasi tulema, suureneb ka haigestumise tõenäosus. Haigestunud lindudel tekib isutus, kõhulahtisus, uimasus, tursed, täppverevalumid limaskestadel ning järgneb surm.
Kodulinnud nakatuvad lindude grippi kas otsese või kaudse kokkupuute vahendusel nakatunud lindudega või viirusega saastunud sööda või esemete vahendusel. Kodulinnukarjades haigestub ja sureb nakkuse korral orienteeruvalt 90-100% lindudest. Seega võib lindudega tegeleva ettevõtte majanduslik kahju olla väga suur. Kodulindudest haigestuvad esmajoones kanad ja kalkunid, samuti faasanid, haned, pardid jne. Viimsi vald oli esimene omavalitsus, kus eelmise aasta detsembris tuvastati kodulindude nakatumine. Tookord hukkusid meie vallas ühe hobilinnupidaja kanad.
Lindude gripp on väga muutlik haigus, aga Euroopa Liidus ei ole teada ühtegi juhtumit, kus haigestunud oleks inimene, küll aga on teada väikeimetaja nakatumisest, näiteks rebane Arukülas. Siiski ei saa välistada, et viirus võib nakatada ka inimest. Selle kohta saab juurde lugeda Terviseameti koduleheküljelt.
Juba praegu on teada viirusesse haigestunud ja surnud linde rohkelt ka Viimsi vallast. Kui näiteks veebruaris diagnoositi lindude gripp ühel Rohuneeme kühmnokk-luigel ja märtsis ühel Rohuneeme kalakajakal ning ühel Miiduranna kühmnokk-luigel, siis ainuüksi selle nädalavahetusega teavitati üle 20 surnud linnu leidmisest Miiduranna, Haabneeme ja Pandju piirkonna randadelt.
Selleks, et haigust mitte levitada tuleb surnud või haigestunud linnust teada anda. Palume, et Sa ise ei läheks haigustunnustega või hukkunud lindu katsuma, sest muidu võite ise saada viiruse levitajaks. Korjuse koristab ära Viimsi valla lepingupartner või Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA). Korjuseid ei koguta kohtadest, kus see võib ohtu panna koguja elu ja tervise.
Eestis teostab lindude gripi seiret PTA. Haigestunud või surnud lindude kohta info edastamiseks on erinevaid võimalusi. PTA palub
- Hukkunud mets-, vee- või röövlinnust teavitada PTA-d läbi spetsiaalse kaardirakenduse (sellest allpool) või helistades +372 605 4767;
- Haigetest mets- või veelindudest teavitada helistades 1247.
PTA-l on avalikult väljas spetsiaalne kaardirakendus, mis koondab infokilde haigestunud või surnud lindude teavitustest. Sinna saad ka sina oma teavituse jätta. Selleks leiad kaardi vasakult servast punasega nupu „Teata“. Seejärel avaneb eraldi aken, milles saad väljad ära täita. Seal saad lisada ka foto, kui sul see olemas on. Kaardi leiad siit.
Lindude gripi kohta saad juurde lugeda PTA kodulehelt linnugripp.ee.
Väljavõte tuvastatud haigestunud lindudest ja loomadest 06.03.2026 seisuga. Ise saad kaarti veebis vaadata siit.
