Olen koostööd teinud noortega, kelle lapsepõlv pole pakkunud tuge ega stabiilsust. Mõni on lõpetanud põhikooli, kuid pole teadnud, kuhu edasi liikuda. Haridustee katkeb, töökogemus puudub, kodune keskkond ei toeta – ja nii jääbki noor üksi. Iseseisva elu alustamine ja julged sammud on sellises olukorras rasked.
Ühiskonnas on levinud piiravad uskumused: „tal pole motivatsiooni“, „ta on laisk“, „ta ei taha abi“ või „niikuinii ei saa teda aidata“. Mõnikord sildistatakse noori nende pere või kultuurilise tausta järgi: „sellest perest ei tule midagi“ või „see kultuur ongi selline, parem on mitte sekkuda“. Sellised hoiakud sulgevad uksi. Noortes on tohutult potentsiaali – nad vajavad usaldust, ruumi katsetada ja juhendust, mis aitab neil avastada oma tugevusi. Täiskasvanute ülesanne on toetada esimesi samme, pakkuda abi ja vajadusel kaasata teisi, kes saavad noort suunata.
Lähedased ja tuttavad küsivad vahel: „Kas ta ei tea isegi, mida ta tahab?” või „Kuidas nii saab, et tal pole eesmärki?”. Noored ei pea kohe teadma oma rada. Otsingud ja kahtlused kuuluvad elu juurde. Tähtis on, et noor saaks teha omi otsuseid, tunnetades, et pingutust hinnatakse. Täiskasvanu all ei pea ma silmas ainult ema või isa, vaid kõiki inimesi, kes noore ümber on – õpetajad, sugulased, sõbrad, treenerid, naabrid või kogukonna liikmed. Nende kohalolek ja usaldus aitavad noorel julgeda uusi samme astuda.
Mäletan üht noort, kellega kohtusin iga nädal. Alguses oli ta kinnine ja pelglik, rääkis vähe ning hoidis end varju, keegi temasse ei uskunud ning tal polnud turvalist perekonda ümber. Temas helkis soov olla kaasatud. Väikeste sammude ja järjepideva toe abil jõudis ta oma esimese päris tööni – sinna, kuhu ta päriselt tahtis minna. Tänaseks helistab ta mulle aeg-ajalt ning jagab oma saavutusi täis entusiasmi ja rõõmu. See näitab, kui palju võib muutuda, kui keegi usub nooresse ja on tema kõrval.
Küsimusele „Kuidas motiveerida noori, kes ei taha midagi teha?“ vastan: motivatsioon ei teki üleöö ja seda ei saa sundida. See sünnib siis, kui noor tajub, et tema pingutust märgatakse ja hinnatakse. Väikesed sammud, usaldusväärne tugi ja võimalus ise otsuseid teha loovad keskkonna, kus noor julgeb proovida ja panustada.
NEET-noored ei ole kadunud põlvkond. Nad on noored, kellel on oma lugu, omad raskused ja tohutu potentsiaal. Iga noor kannab endas oskusi, teadmisi ja väärtusi, millega ühiskonnas toime tulla, kuid neid on vaja võimestada ja ühiskonnana anda võimalus neid rakendada. Kui anname noortele aega ja tuge, sünnib palju head. Küsimus on, kas ühiskond julgeb sellesse tulevikku uskuda. Selleks tuleb pakkuda paindlikumaid võimalusi, rohkem vaimse tervise tuge ja usaldusväärseid tugisüsteeme. Iga toetatud noor on võit mitte ainult talle endale, vaid meile kõigile.
Viimsis on 16-26- aastaste NEET-noorte toetaja noorte heaolu spetsialist Kaisa Kerner, kelle juurde saab pöörduda:
E-post: [email protected]
Telefon: +372 602 8715
Sotsiaalmeedia/Instagram: @viimsinoorteheaoluspetsialist
Kaisa on Viimsi vallavalitsuses tööl projekti „Kesk-Harju noorte tööhõive suurendamine ja hoidmine„ raames, mida kaasrahastab Euroopa Sotsiaalfond.
