Aruteluõhtu järgnes samal päeval toimunud vääriselupaikade kaardistamise õpperetkele Mäealuse metsades, mida juhendas Liis Kuresoo. Õhtu tõi kokku eri põlvkondade Viimsi elanikud ja loodushuvilised. Mõned on Viimsis elanud ligi kümme aastat, teised üle kahekümne aasta ning üks osaleja rääkis oma perekonna kümne põlvkonna pikkusest sidemest Viimsiga. Just sellised pikaajalised tähelepanekud ja isiklikud lood andsid arutelule erilise väärtuse.
Sissejuhatavates ettekannetes räägiti Mäealuse maastikukaitseala loodusväärtustest ning sellest, kuidas kohalike tehtud loodusvaatlused aitavad paremini märgata Viimsi looduse muutusi ja toetada loodust puudutavaid otsuseid. Kõlama jäi mõte, et vallal on vaja kohalike inimeste tähelepanekuid ja loodusvaatlusi, et seista väärtuslike looduspaikade säilimise eest ka tulevikus. Samuti tutvustati ideed Viimsi loodussõprade võrgustiku loomisest, mis aitaks kohalikke teadmisi ja tähelepanekuid paremini koondada ning looks võimalusi ühiseks ja harivaks looduses tegutsemiseks.
Ettekannetes toodi esile Mäealuse eriline koht Eesti looduskaitse ajaloos. Tegemist on esimese kohaliku tasandi kaitsealaga Eestis. Lisaks räägiti vääriselupaikade tähtsusest elurikkuse hoidmisel. Näiteks elab surnud puidul hinnanguliselt ligi 5000 liiki elusorganisme, mistõttu peidab ka üks esmapilgul tavaline metsas lebav puutüvi endas üllatavalt rikkalikku ja mitmekesist elustikku.
Kogukonnaga üheskoos arutledes, kaardistades ja tulevikku vaadates
Õhtu keskmes oli Eesti Maaülikooli CS4Change projekti esindajate Carmen Kilvits ja Maie Kiisel eestvedamisel toimunud kaardipõhine arutelu, kus osalejad märkisid kaartidele enda jaoks olulised paigad, lemmikrajad ja tegevused, loodusväärtused ja probleemkohad. Nii kujunes elav kaart sellest, kuidas kohalik kogukond Mäealuse maastikukaitseala tajub ja kasutab.
Kõlama jäi Mäealuse eriline väärtus Viimsi ühe looduslikuma metsapiirkonnana. Osalejad hindasid piirkonna metsikumat ja vähem „pargistatud“ ilmet, vaheldusrikast maastikku ning võimalust kogeda vaiksemat ja looduslähedasemat keskkonda. Jutuks tulid ka kohtumised põtrade ja teiste metsloomadega ning tähelepanekud loomade liikumisest piirkonnas.
Mäealuse metsad on kohalike jaoks oluline kodulähedane paik, kus jalutatakse, joostakse, suusatatakse, sõidetakse rattaga, käiakse marjul ja seenel ning vaadeldakse loodust. Aina kasvava elutempo puhul nähakse sellistes kohtades suurt väärtust puhkamiseks ja enda välja lülitamiseks. Mitmel korral tõstatus soov arendada piirkonnas loodushariduslikke võimalusi – näiteks luua õpperadasid, korraldada juhendatud loodusmatku ning pakkuda noortele rohkem võimalusi Viimsi loodusega tutvumiseks.
Arutelus räägiti ka murekohtadest. Kohalikud tõid välja rohevõrgustiku katkendlikkuse, kasvava külastuskoormuse ning erinevate tegevuste mõju looduskeskkonnale. Näiteks nähti probleemina disc-golfi raja mõju metsaalusele ning suurvõistluste järel tekkivaid maastikukahjustusi. Samuti arutleti metsade liigniiskuse ja kraavihoolduse mõju üle. Ühelt poolt nähakse niiskemaid metsi varasema looduskeskkonna taastumisena, teisalt mõjutab see ala kasutamist puhke- ja liikumisalana.
Välja pakuti mitmeid ideid, kuidas Mäealuse piirkonda tulevikus hoida ja arendada. Oluliseks peeti metsikumate ja vaiksemate alade säilitamist, looduslähedaste liikumisteede arendamist ning loodushariduse tugevdamist. Samuti räägiti vajadusest vähendada haljastusjäätmete, sh võõrliikide sattumist loodusesse, parandada olemasolevaid rattateid ning toetada elurikkust väiketiikide säilitamise ja rajamise kaudu.
Aruteluõhtu näitas selgelt, et Mäealuse tulevik läheb kohalikele korda. Mets ei ole ainult puhkeala, vaid oluline osa Viimsi identiteedist ja looduslikust pärandist, mille väärtuste jagamisse ja hoidmisesse soovitakse ka ise panustada. Täname väga kõiki osalejaid nende panuse eest arutellu ja CS4Change projekt jätkab koostööd Viimsi vallavalitsusega, et kohalike arvamustest lähtuvalt edasi tegutseda.
CS4CHange koostööpartnerid on Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Ida-Soome Ülikool, Spotteron, Keskkonaagentuur, Keskkonnaamet, Eesti Ornitoloogiaühing. Uuringut rahastab Eesti Teadusagentuur.
Viimsi keskkonnanädal 2026 programmiga saad tutvuda siin: viimsi.ee/keskkonnanadal
Alustab Viimsi loodussõprade võrgustik, mille kohta saad rohkem lugeda siit: viimsi.ee/loodussobrad
Loodussõprade võrgustiku avaüritus toimub 28. mail, rohkem infot SIIN. Facebookis on loodud ka grupp, millega saab ühineda SIIN.
