Tähelepanelik jalutaja postitas hülgepoja foto koos täpse asukohaga sotsiaalmeediasse soovides head – et informeerida kaasinimesi hülgetitaga arvestama. Kahjuks tõi see kaasa hoopis vastupidise tulemuse: randa hakkas voorima suur hulk uudistajaid. Inimesed tahtsid väikest hülgepoega pildistada, läksid talle ligidale, kõnetasid teda. Hülgepoeg ei saanud magada, tähelepanu põhjustas loomale stressi ja ärevust.
Taustainfoks hallhüljeste kohta, et see liik on hetkel Eestis III kategooria kaitsealune liik, aga enne 2010. aastat kuulus ta lausa II kategooriasse. Veebruaris-märtsis sünnib emasloomal üks poeg. Võimalusel poegitakse lahtisele triivjääle ja nende poegade seisund imetamisperioodi lõpuks on parem kui maal sündinud poegadel. Aprilli keskpaigaks lõpetavad emaloomad poegade imetamise ning nad iseseisvuvad. Hallhüljeste poegade varajane suremus on väga suur: esimesel eluaastal hukkub ligi pool sündinud poegadest. Ühe ohutegurina on hallhüljeste kaitsekorralduskavas toodud välja ka inimestepoolne häirimine.
Kuidas me reageerisime
Vallavalitsus sai teate looma kohta ja kaasasime viivitamatult oma lepingupartneri OÜ Jäägriabi, kes meid metsloomade küsimustes aitab. Kuna inimesi tuli aina juurde, võtsime looma heaolu nimel ette mitmeid samme. Palusime sotsiaalmeediast eemaldada postitused, mis looma asukohta täpselt märkisid, püstitasime ajutise piirde, mis lõi loomakese ümber puhvertsooni ning seadsime sisse vahetustega valve kella 20-ni õhtul.
Valve eesmärk oli teha inimestele teavitustööd, hoida uudistajad loomale ohutus kauguses ning vestelda nendega, kes lahtise koeraga rannas jalutasid. Oluline oli tagada hülgepojale rahu, et ta saaks segamatult puhata.
Vahepeal tuli ikka mõni inimene liiga lähedale – küll püüti häälitseda, et hülgepoeg liigutaks foto jaoks, küll taheti teda kõnetada. Iga kord selgitasime kannatlikult, et loom peab puhkama segamatult, et õhtuks jõudu koguda ja taas merre minna.
Õnnelik lõpp
Kella 20 paiku õhtul tundis hülgepoeg, et ta on piisavalt puhanud ja aeg on ujuma minna. Vaikselt loivas ta mere suunas. Vahepeal ta peatus ja vaatles, kas teekond on ohutu. Tegime rannaperimeetri tühjaks, et anda talle vaba tee. Lõpuks mereni jõudes põrkas ta lainetesse ja ujus päikeseloojangusse.
Kuidas käituda, kui märkad looduslooma
- Ära postita looma täpset asukohta avalikkusele – see toob kohale hulgaliselt uudistajaid, mis looma häirib ja põhjustab stressi (kui tahad teistele fotot näidata, siis jaga seda hiljem - kui loom läinud).
- Ära sega looma – ära kõneta, ära häälitse, ära mine lähedale. Loom tunneb hirmu ja stressi.
- Ära mine looma nina alla pildistama – kasuta teleobjektiivi, suumi telefoniga või jäta pildistamine hoopis vahele ja naudi hetke.
- Teavita loomast telefonil 1247 või vallavalitsust, kui loom asub kohas, kus ta võib ohus olla – me teame õigeid eksperte kaasata.
- Koeraga liikudes tuleb kasutada jalutusrihma – koerad võivad metsloomadele väga suurt stressi põhjustada ja neid ka rünnata ning kehavigastusi põhjustada. Tuletame siinkohal meelde ka seda, et seoses lindude gripiga, mis võib koeri nakatada, ei tohi lasta koertel rannas vabalt ringi joosta ja linnukorjuseid nuuskida või nendega mängida. Lisaks algab lindudel pesitsusaeg ja meil on suur hulk linde, kes pesitsevad maapinnal või roostikus ja vajavad haudumiseks ning poegade kasvatamiseks rahu.
Jagame ilu kõigiga
Hülgevalvel said tehtud teleobjektiiviga eemalt fotod, mida nüüd jagame viimsilastega. Nii saavad kõik osa looduse imelisest vaatemängust ilma looma häirimata. Piltidel on näha, kuidas hülgepoeg und nägi, selili pikutas, ringutas, haigutas, tukkus ja nautis õhtupäikest.
Hüljestest põhjalikumalt
- Kes soovib põhjalikumalt hüljeste kohta lugeda, võib tutvuda liigi kaitsekorralduskavaga, mille leiad SIIT.
- Ka Osooni saates oli juttu hallhüljestest ja kui soovid rohkem teada, kuidas hülgeid uuritakse, siis saad saadet järgi vaadata SIIT.
- Teetormaja OÜ on pannud Vilsandi rahvusparki tööle ka reaalajas pilti näitava hülgekaamera, millest võib lisaks hüljestele näha ka kotkaid ja muid linde. Videopilt avaneb SIIT.
