Tiirloo kui endine saar
Tiirloo oli kunagi üks Prangli suuremaid kaaslasi, kuid tänaseks on see saar Prangliga kokku kasvanud ja seeläbi muutunud endiseks saareks. See ilmestabki Prangli läänerannikut tervikuna – ala on pidevas muutumises. Siin leidub hulganisti väikesaari: osa alles tekib, osa kaob, osa liitub Prangli saarega. Tiirloo, mõnikord ka Tiirlood, rannarahva murdes Tirluo, on nime saanud arvatavasti tiirude järgi, keda seal rannaniidul või rannaluhal, mida kohalikud mõnikord rannalooks kutsusid, võis omal ajal arvukalt pesitsemas näha. Kuigi Tiirloo pole enam saar, on selle ümbruses mitu eriilmelist saarekest ja imekaunid rannikuvaated. Piirkond on ka põneva loodusega ning matk sinna on Prangli saarel omaette seiklus. Juba teekonnal looderannikule võib näha looduskaitsealust roosat merikanni või ka rand-seahernest.
Tiirloo säär
Endisest Tiirloo saarest põhja poole jääb väga omapärase kujuga saar nimega Tiirloo säär. Tegemist on konksu- või silmusekujulise saarega, mille keskel on tiik või teatud veetasemest olenevalt madal avatud laht. Tiirloo sääre kõrgeim punkt on 1,27 meetrit üle merepinna. Ametlikult on saare pindala koos siseveekoguga 9860 m², kuid ilma tiigita on see ligi kolmandiku võrra väiksem, jäädes 6049 m² juurde. Saare ametlik rannajoone pikkus on 643 meetrit. Saar on kaetud rannaniiduga ning selle ümbruses leidub kauneid liivapõhjaga madalaid lahtesid ja liivarandu. Saare elanikud on rannalinnud. Näiteks on selles piirkonnas kohatud piilparti, soorüdi, ristparti, mudatildrit, kalakajakat, jääkosklat ja hõbehaigrut.
Tiirloo sääre kaaslased – kuus satelliitsaart
Kuigi Tiirloo säär oli kunagise Tiirloo saare kaaslane, mis on omakorda ajalooliselt olnud Prangli satelliitsaar, on sellel Prangli kaaslase kaaslasel omakorda kuus väikest satelliitsaart. Nende nimed on põhjast lõunasse liikudes Tiirloo säär 1, Tiirloo säär 2, Tiirloo säär 3, Tiirloo säär 4, Tiirloo säär 5 ja Tiirloo säär 6. Nimesid pannes ei ole fantaasial just ülemäära lennata lastud. Kõik kuus satelliitsaart on vähemal või suuremal määral kaetud ranniku heintaimedega, osaliselt ka roostikuga. Väikesed laiud pakuvad merelindudele pesitsuspaiku ja seetõttu kuuluvadki kõik piirkonna saared sealse kaitseala koosseisu.
Seinakari saar
Tiirloost lõunasse jääb Seinakari saar, mis on tänaseks võtnud Tiirloolt üle Prangli suurima kaaslase tiitli. Vaatamata sellele, et Seinakari pole suur, on selle ümbermõõt peaaegu 1,4 kilomeetrit – see on tingitud käänulisest rannajoonest ja neemeotstest. Seinakari pindala on 33 400 m² ja saare kõrgeim punkt jääb 1,95 meetri kõrgusele. Saar on tervikuna looduskaitse all ning seal on registreeritud kaks Natura elupaigatüüpi – rannaniit ja väikesaar.
19. sajandi esimese poole Prangli kaardil on see saar kandnud nime Karri ehk lihtsalt Kari saar. Sinna viis ligi 200 aastat tagasi ka eraldi tee, mis viitab, et see piirkond oli Prangli elanike jaoks igapäevaselt oluline. Seal võis paikneda näiteks ajalooline lautriala või püüniste hoidmise koht.
Seinakari kehvel
Seinakari teine kaaslane on Seinakari kehvel. Kehvel tähendab kas salakavalat madalikku või merepõhjas olevat kõrgendikku, mis ulatub sageli veest välja. Pranglil on nimetust „kehvel“ kasutatud paralleelselt nii veealuste karide kui ka laidude kohta. Seinakari kehveli rannajoon on 126 meetrit, saare pindala on 588 m². Saar on üsna madala tegumoega ja selle kõrgeim punkt on vaid 0,68 meetrit üle merepinna. Saart katab rannaniit.
Turskakari
Seinakari ja Tiirloo vahele jääb Turskakari saar. Saare nimetus on skandinaaviapäraselt kirjutatud, võimalik, et siin on tunda omaaegse rannakaubanduse või rannarootsi kultuuri mõjutusi. Kuna Prangli inimesed on ajalooliselt turska püüdnud ja kuivatanud eri kohtades, võib see nimetus viidata mõnele sellisele ajaloolisele tursatöötlemise asukohale. Juba 100 aastat tagasi oli see koht üles tähendatud ja siis kutsuti seda Turska kariks.
Turskakari saare rannajoone pikkus on 0,11 kilomeetrit ja saare pindala kõigest 480 m². Saare kõrgeim punkt on 0,75 meetrit üle merepinna. Ka see saar kuulub tervikuna looduskaitse alla.
Allikari
Kui Tiirloost lääne poole liikuda, leiame rannikust ligi poole kilomeetri kauguselt Allikari. Varem on see saar kandnud ka Hallikari nime. See saar oli ajalooliselt oluliselt suurem – sajanditega on meretormid ja lained saart kulutanud ning laiali kandnud. Saar on olnud läbi sajandite tähtis navigatsioonimärk ning Allikari saare võib leida ka Carl Eldberghi 1705. aastal tehtud merekaardilt. Sel vanal merekaardil on peale kantud Hallikari.
Tänaseks on Allikari 1220 m² suurune kivise pinnamoega saar. Saare rannajoon on 0,13 kilomeetrit ja kõrgeim punkt 0,75 meetrit üle merepinna.
Saare ümbruses võib leida mitu madalikku ja kivikari, mis tähistavad kunagise Allikari saare rannikut. Üks madalikest kannab põnevat nime – Kanepilaevakehvel.
TIIRLOO SÄÄR
- Pindala: 9860 m2
- Rannajoon: ca 643 m
- Huvitavat: saar on omapärase kujuga; saar kuulub RMK-le.
TIIRLOO SÄÄR 1 kuni 6
- Pindalad vahemikus: 180 m2 kuni 1990 m2
- Rannajoon vahemikus: 52 m kuni 228 m
- Huvitavat: saared kuuluvad RMK-le; saartel pole ametlikku nime, tegu on katastriüksuse nimetusega.
SEINAKARI
- Pindala: 33 400 m2
- Rannajoon: ca 1370 m
- Huvitavat: 1890. aastate kaardil on näha, et saare idarannikul paiknesid võrgukuurid või kalapüügiga seotud ehitised; 1853. aasta kaardil nimetus Seina saar.
SEINAKARI KEHVEL
- Pindala: 588 m2
- Rannajoon: ca 126 m
TURSKAKARI
- Pindala: 480 m2
- Rannajoon: ca 110 m
- Huvitavat: nimi viitab tursapüügile.
ALLIKARI
- Pindala: 1220 m2
- Rannajoon ca 130 m
- Huvitavat: ajalooliselt oli saar praegusest ligi kuus korda suurem.
