WHO soovitab täiskasvanul liikuda mõõduka aktiivsusega vähemalt 300 minutit nädalas.
Minu jaoks tähendab see umbes 60 minutit päevas ehk 30 minutit tööle minnes ja 30 minutit töölt tulles. Vähenda istumise aega ja asenda see liikumisega. Lihtne ju!
Ääremaa on minu jaoks Rohuneeme küla Viimsi poolsaare otsas, kus kolmes küljes loksub meri. Koduvallas Viimsis ei ole insenerile erialast tasuvat tööd, seega olen pidanud varem töötama Maardus, Saku vallas ja Tallinnas Mustamäel. Rohuneemest on ainult kahe bussiliini väljumised, mis teeb ühistranspordiga liikumise ajamahukaks, seega see ei oleks esimene valik. Samas autoga sõitmine ei ole enam kohustuslik, sest lapsed on suured ja nad liiguvad ühistranspordiga.
Viimsi keskuses kohalikus spordiklubis treeningu tegemiseks tuleb kaasa vedada ka spordikott, autosse visata on ju palju lihtsam. Ma kasutan üldse rohkem kohalikke teenuseid kui pealinna omi. Alati on kiire pealinnast ära saamisega, et pääseda ummikutest. Lisaks spordikoti vedamisele on kord nädalas vaja võtta kohalikust pakiautomaadist elektroonikat täis suur ja raske Unicorn Squadi kast, mida käe otsas vedada ei saa. Vähemalt esmaspäeviti on auto kasutamine vältimatu. Panin kõik tööle liikumise variandid Excelisse ja vaatasin päriselt numbreid.
Hakkame siis kombineerima!
Sain aru, et küsimus ei ole selles, kas auto, buss või jalgratas. Küsimus on selles, kuidas neid kombineerida. Auto kasutamine marsruudil Rohuneeme–Viimsi keskus on spordiklubi külastamise tõttu vältimatu. Tunduks ju igati loogiline, et sõidan autoga Viimsi keskusesse, pargin auto ära ja sõidan ühistranspordiga edasi. Kõige mugavam variant on sõita Viimsi Selveri parklasse, parkida seal auto ära ja sealt istuda ümber maakonnaliini 114 või linnaliini 1 peale. Tasuta ühistranspordis sõitmiseks on loodud Pargi ja Reisi parkla, aga see jääb Viimsi keskuses olevast ühistranspordisõlmest kaugele ega ole kõikide maakonnaliinidega ühilduv. Talvel oleks ideaalne parkida Rimi all soojas parklas, aga seal on üle nelja tunni parkimist tasuline.
Samas miks mitte jalgrattaga? Kogu tee jalgrattaga vändates tuleb umbes 26 km üks ots, mis on väga suur maht ja ajakulu. Kehva füüsilise vormi pealt seda teha ei ole mõistlik. Google Maps näitab sellise teekonna läbimiseks umbes 1 h 30 min. Võrreldes autoga liiklemisega on see 50 minutit pikem tee. Aga kui saaks linna servast jalgratta, milleni sõidan autoga ja sealt hüppan ratta selga? Üks variant on oma jalgratas mingil vabal päeval viia näiteks Piritale ja hoida seda lukustatuna mõnes parklas või tänavaposti küljes. Päris mugav variant oleks kasutada Pirita peatuses olevat Bikeepi kappi, mis kaitseb ratast ka ilmastikuolude eest. Samas olen kuulnud, et seal ei pruugi alati vaba kohta olla.
Pirital auto parkimisega tekib probleem ajavahemikul 15. mai kuni 15. september, sest siis on seal piirkonnas parkimine tasuline. Või miks mitte kasutada rendirattaid? Autoga Piritale sõitmise ja seal parkimise ning rattasõidu komboga on ajaline võit olemas ja saab ka mõistliku füüsilise koormuse kätte. Kui ratta hoiustamine kodust eemal ei tule kõne alla, siis on olemas ka lahendused ratta auto külge kinnitamiseks. Jalgrattaga asjade vedamise mugavus on suur, sest kotid saab kinnitada ratta külge ja see teeb asjade transportimise oluliselt lihtsamaks kui kõndides.
Kõige loogilisem lahendus on minna tööle ühistranspordiga või auto ja ühistranspordi kombinatsiooniga ning astuda bussist välja peatus või paar varem, et kõndimiseks jääks vähemalt 30 minutit. Nii on liikumine paindlik ja vajalik 60 minutit liikumist päevas tagatud. Samas tuleb sealjuures paratamatult kõik vajalik seljas või õlal endaga kaasas tassida.
Mis see maksab?
Siiani on teemaks olnud ainult ajakulu, aga kui palju kõik need erinevad lahendused maksma lähevad? Mis on minu igakuine kulu? Terve tee autoga sõitmine on tõenäoliselt kõige kulukam, aga samas kõige kiirem. Üks ots ehk 29 km teeb 4,30 eurot. See on arvestusega, et auto võtab 8 l / 100 km. See teeb 8,60 eurot päevas ja 21 tööpäevaga kuus 180,30 eurot. Üks ots maakonnaliiniga linna, näiteks Hobujaama, on 1,60 eurot ja linnaliiniga edasisõit 2 eurot. Kahe tsooni pilet ehk liinid V1 ja 1 maksab 1,60 eurot ja sellega jõuan pileti kehtivuse ehk 90 minuti jooksul tööle küll. Seega soodsam oleks sõita valla siseliiniga ümberistumisega linnaliinile Viimsi keskuses. Kahe tsooni ehk 1. ja 2. tsooni perioodipilet on 32 eurot, seega ligi kuus korda soodsam.
Pargi ja Reisi lahendusega saaks ühistranspordis sõitmise üldse tasuta, aga väike kütusekulu on siiski.
Kulu kütusele Viimsi parklasse parkimise puhul tuleb umbes 50 eurot. Ainult jalgsi ehk kuus tundi ja jalgrattaga ehk 1,5 tundi liiklemine on praktiliselt kuluvaba, aga taaskord nõuab see ebamõistlikult palju ressurssi keskmises füüsilises vormis inimese jaoks. Kütusekulu näiteks Pirita Pargi ja Reisi
parklasse tuleb umbes 75 eurot, aga jalgrattasõit sealt edasi oleks juba nullkuluga. Rahalises mõttes oleks kõige mõistlikum jätta auto Viimsi valla piiridesse ja edasi minna kondiauruga või kasutada Pargi ja Reisi parkimisega kaasnevaid tasuta sõiduõiguse hüvesid.
Kui palju see kõik aega võtab?
Tööle minemise mõistlik ajakulu antud olukorras kombineeritud lahendustega oleks umbes 1 tund 20 minutit. Selline ajakulu tuleks, kui kasutada auto ja lisakõnni kombinatsiooni WHO soovituste järgi. Kõige rohkem aega võtaks jalgsi tööl käimine. Ligi kaks tundi võtaks aega Pargi ja Reisi kombinatsiooni või ühistranspordi kasutamine. Kombineerides autot ja jalgratast, on ajakulu isegi väiksem kui auto ja lisakõnni kombinatsiooniga. Kui mul õnnestub auto parkida Piritale Pargi ja Reisi parkla vahetusse lähedusse, siis kulu kütusele kuus on kaks korda väiksem praegusest ja ajavõit umbes 20 minutit päevas võrreldes auto ja lisakõnni kombinatsiooniga.
Mis tegelikult töötab?
Tervise eest peab hoolt kandma. Parem liikuda läbimõeldult, kui jätta see juhuse hooleks. Üks tund päevas peab end liigutama, sellest ei pääse. See tunnike tuleb oma päevakavasse sisse arvestada ja kui sa seda veel teinud ei ole, siis on selleks viimane aeg. Ka väike muutus loeb.
Bussiga liigeldes tule peatus või paar varem maha ja kõnni tavapärasest veidi rohkem. Autojuhil aga tuleb teha endaga sisemine kokkulepe, sest nii edasi enam minna ei saa. Tihti tingib sellise suure muutuse tõsisem tervisemure. Minu jaoks on ülikeeruline leida päevas eraldi tunnike jalutamiseks. Enne tööpäeva 60 minutit ära jalutada on ideena väga hea, sest siis oleks see asi vähemalt tehtud ja kaelast ära. Praktilise poole pealt on seda taaskord keeruline teostada, sest äratus peaks olema väga vara.
Kui pärast tööd juba koju lähen, siis sealt väljasaamine lihtsalt jalutamiseks iga päev on samuti keeruline. Küll on seal nõudlikud lapsed, mingi lahendamata olukord või tegemata töö. Alati leiab midagi olulisemat. Samas ei ole midagi olulisemat kui enda tervis. Ideaalset lahendust ei ole, aga alternatiivid autole on olemas. Tervise edendamise seisukohast ning rahalisest ja ajalisest aspektist on kõige mõistlikum lahendus erinevate viiside kombineerimine. Isegi kui seda teha ainult ühel päeval nädalas, on kasu tervisele ja rahakotile olemas. Osavalt kombineerides on võimalik kokku hoida üle 100 euro kuus.
Interreg InterMod projekti raames soovitakse arendada liikumislahendusi, mis aitavad vähendada sõltuvust erasõidukitest ning soodustavad ühistranspordi, kergliikluse ja jagatud transpordilahenduste kasutamist.
