Kadri Saluri: Soovin, et säiliks julgus katsetada uusi ideid

Neile, kes Kadrit lähemal ajal näinud on, pole siin uudist midagi. „Peale jaanipäeva lähen emapuhkusele, sest meie perre sünnib neljas laps,“ ütleb Kadri. 
Teaduskool on oma põnevate tegemistega pea kogu aeg esil olnud. Nende aastatega on ka selgeks saanud, et teadus- ja tehnoloogiahuvi toetava huvihariduse vastu huvi kasvab. Teaduskool oma tegemistega pole üksnes kool ja õppimine, vaid pürgib osaks kogukonnast, pakkudes kogukonnale vajalikke ja olulisi üritusi.

Kuidas ja millal te selles ametis alustasite?
Olen teaduskooli juhtinud alates asutuse esimesest tegutsemisaastast, kokku tänaseks neli aastat. Teaduskooli juhi ametikohale kandideerisin 2022. aasta kevadel. Olin selleks hetkeks aastaid töötanud üldhariduse valdkonnas õppejuhina, õpetanud loodusaineid, juhendanud teadusringi Taibu, samuti Tallinna ülikoolis erinevaid analüütika valdkonna praktikume ja tudengite töid. Pooleli olid doktoriõpingutega seotud katsed ja publitseerimised analüütilise biokeemia valdkonnas. Teaduskooli juhiks kandideerimine oli minu jaoks igati loogiline samm, mida mõjutas soov panustada nii Eesti haridusmaastiku arengusse kui ka oma kodukoha tulevikku.

Mis oli esimene asi, mida teha ja mida peate esimeseks n.ö töövõiduks?
Esimene suurem ülesanne oli luua toimiv süsteem – alates õppekavadest ja õpetajate leidmisest kuni õppijate värbamise ja igapäevase töökorralduseni. Kuna tegemist oli uue asutusega, tuli protsessid üles ehitada sisuliselt nullist.
Esimeseks suuremaks töövõiduks pean seda, et juba esimestel tegevusaastatel leidis teaduskool oma koha Viimsi haridusmaastikul. Õppijate arv kasvas kiiresti ning kogukond võttis meid hästi vastu. See kinnitas, et teadus- ja tehnoloogiahuvi toetava huvihariduse järele oli päriselt vajadus olemas.

Mida teaduskool täna viimsilastele tähendab?
Usun, et teaduskool on kujunenud kohaks, kus lapsed ja noored saavad avastada teadust, tehnoloogiat ja ümbritsevat maailma praktilisel ning inspireerival viisil. Samas ei ole teaduskool ainult õppetegevus – oleme osa kogukonnast, korraldame avalikke sündmusi, töötubasid ja harva ka mõne spetsiifilise suunitlusega linnalaagri. Paljudele peredele on teaduskoolist saanud koht, kus uudishimu ja õppimisrõõm saavad kokku.
Lisaks pakume tuge üldhariduskoolidele teadustundide kaudu, kus kõik Viimsis õppivad põhikooliealised noored saavad vähemalt kord õppeaastas töötoas osaleda teaduskooli õpetajate juhendamisel. Nii jõuab teadusharidus ka nendeni, kes iganädalaselt meie õppekavades ei osale.

Missugused on olnud põnevamad ja olulisemad tegemised?
Kõige põnevamad on olnud ettevõtmised, mis on toonud teaduse inimeste igapäevaellu. Näiteks suured kogukonnasündmused, teadusfestivalid, muuseumiöö programmid, koostöö erinevate partneritega ning võimalus käivitada täiesti uusi õppeprogramme.
Oluliseks pean ka seda, et oleme suutnud pakkuda väga erinevatele vanusegruppidele huvipakkuvaid tegevusi – Viimsi teaduskoolis saab täna õppida alates kolmandast eluaastast täiskasvanuni välja.

Mille üle kõige rohkem rõõmu tunnete?
Kõige rohkem rõõmu teeb see, kui näen õppijate arengut ja süvenev uudishimu, kui tullakse sügisel pärast kevadist õppekava läbimist uuesti järgmisele õppekavale end täiendama. Eriti väärtuslikud on hetked, kui lapsed avastavad enda jaoks valdkonna, mis neid päriselt kõnetab.
Inspireeriva ja rõõmustavana mõjub loomulikult ka tugev, toimekas ja ühtehoidev meeskond, kes on Viimsi teaduskooli ülesehitamisse panustanud ning aidanud luua toetava õpikeskkonna.

Mille vastu enim huvi tuntakse?
Populaarsed on tehnoloogia, robootika, drooninduse ja loodusteadustega seotud tegevused. Samas näeme, et huvi pakuvad ka rahatarkuse õppekavad, avame saabuval sügisel lausa kolm erinevale vanuseastmele mõeldud rahatarkuse õppekava. Tellitavate töötubade seas on eriti populaarsed tootedisaini tegevused loomelaboris ning erinevad droonidega seotud programmid nii teaduskooli ümbruses kui ka väljasõitudel.
Tegelikult ühendab kõiki populaarsemaid tegevusi praktilisus – õppijad soovivad ise katsetada, avastada ja läbi kogemuse õppida.

Kuidas teaduskool muude huvihariduse asutuste keskel silma paistab?
Meie suurim tugevus on teaduspõhisus ja lõiming. Teaduskoolis ei käsitleta aineid eraldi, vaid seotakse omavahel loodusteadused, tehnoloogia, matemaatika, ettevõtlus ja loovus.
Oluline on ka see, et õpe toimub suuresti uurimuslikult ja praktiliselt. Eesmärk ei ole ainult teadmiste edasiandmine, vaid oskus küsida küsimusi, otsida vastuseid ja lahendada probleeme.
Meie õpetajad koolitavad end järjepidevalt, huvituvad Eestis ja maailmas toimuvast ning on pühendunud lastele ja noortele positiivse eduelamuse andmisele.

Kuidas läks äsjane avatud uste päev?
Avatud uste päev möödus väga hästi. Külastajaid oli palju ning rõõmustav oli näha nii uusi huvilisi kui ka peresid, kes on teaduskooliga juba aastaid seotud olnud.
Sellised kohtumised annavad alati väärtuslikku tagasisidet ja kinnitavad, et kogukonnal on huvi meie tegevuste vastu.

Mida arvate huvihariduse kohta üldiselt?
Huviharidusel on väga oluline roll lapse arengus. Sageli just huvihariduses tekivad sügavamad huvid, enesekindlus, suhtlemisoskused ja motivatsioon õppida.
Huviharidus võimaldab katsetada, eksida ja avastada viisil, milleks tavapärases õppetöös aega ei jää või puuduvad selleks võimalused. Näen huviharidust haridussüsteemi väga olulise osana. Usun, et hästi toimiv huviharidus saab olla üldharidusele sisuline partner ning rikastada õppimisvõimalusi kogu Eestis, nagu näitavad ka mitmed edukad näited väljaspool Viimsit.

Mida oma järeltulijale südamele panete?
Olen juhindunud oma töös kaasamise põhimõttest ning soovin, et õppijate, lapsevanemate, õpetajate, koostööpartnerite ja avalikkuse kaasamine jätkuks. Samuti soovin, et säiliks julgus katsetada uusi ideid, sest just nii on teaduskool viimase nelja aasta jooksul kasvanud ja arenenud.

Mis on selles töös kõige raskem? Millest unistate?
Kõige keerulisem on tasakaalu leidmine suurte eesmärkide, piiratud ressursside ja igapäevaste vajaduste vahel. Ideid on alati rohkem kui aega ja võimalusi nende elluviimiseks.
Unistan sellest, et teadus- ja tehnoloogiaharidus oleks kõigile lastele kättesaadavam ning et teaduskool saaks tulevikus pakkuda veel rikkalikumaid võimalusi erinevas vanuses õppijatele koostöös partneritega üle Eesti ja Euroopa. Soovin, et uudishimu ja avastamisrõõm oleksid võimalikult paljude laste igapäevaseks kasvukeskkonnaks.

Missugune teadusharu teile endale kõige rohkem meeldib?
Minu taust on seotud analüütilise biokeemiaga ning see valdkond on mulle jätkuvalt väga südamelähedane. Mind kõnetavad loodusteaduse juures keerukad mõõtmised ning oskus muuta saadud tulemused analüüsi kaudu arusaadavaks ja tähenduslikuks teadmiseks. Viimasel kümnel aastal on kindlasti tohutult süvenenud huvi haridusteaduste vastu, olen läbinud ka kaasava hariduse teemalise pilootõppekava, osalenud erinevates arendusrühmade töös ning viimastel aastatel läbinud mitmeid haridusjuhtimisega seotud programme.
Õpingud ja tööalased märkamised on pannud mõistma teadusharude vahelise koostöö olulisust – sageli sünnivad kõige huvitavamad lahendused just erinevate valdkondade kokkupuutepunktides, interdistsiplinaarsuses.
Võib-olla saab täna tõepoolest öelda, et minu meelisteadusharu on teadusharidus ja teadushuviharidus. Mõlema keskmes on soov aidata inimestel maailma paremini mõista, küsimusi esitada ning säilitada uudishimu. Kui teadus aitab meil maailma paremini mõista, siis teadusharidus aitab neid võimalusi järgmiste põlvkondadeni viia. See on valdkond, mille mõju ulatub palju kaugemale ühest tunnist, projektist või isegi kooliastmest.

Kuidas nüüd ise suve kavatsete veeta?
Teadus ja haridus ei kao minu elust kuhugi, kuid ees ootav periood annab hea võimaluse vaadata tehtule tagasi, hinnata läbitud teed kõrvaltvaataja pilguga ning keskenduda järgmiste eesmärkide mõtestamisele. Järgmised kuud kuuluvad siiski perele.